Access to Information Manual (SiSwati)

August 2013

PDF version [PDF] 365 kb

Libhukwana lelichazako  ngekwesigaba seli-14 semtsetfo wekukhutsatwa kwekutfolakala kwelwatiso (PAIA), 2000 umtsetfo wesi-2 wa-2000

 

1.    Sendlalelo

Umtsetfo Wekukhutsatwa Kwekutfolakala Kwelwatiso, 2000, utsi lowo nalowo umtimba kumele ucoke Umphatsilwatiso kanye Nasekela Mphatsilwatiso munye kumbe ngetulu lekutakuba ngumsebenti wakhe kubuka ticelo letifakiwe tekutfola lwatiso, futsi elekelele bentiticelo kufaka ticelo tabo.

Lelibhukwana lelichazako lentelwa kukhombisa kutsiemalunga emphakatsi  angalutfola njani lwati lolugcinwe beTekuchumana taHulumende nekuNiketela ngeLwati  (GCIS).Lichaza kutsi nguluphi lwatiso lolutfolakalako kulelitiko futsi likutjele indlela longafinyelela ngayo kutfola lolwatiso. Lelibhukwana licwabisa lilungelo lekutfola lwatiso lolubonelelwe kuMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, 1996.

Ngaphandle kwemarekhodi, labuye atiwe ngekutsi ngemafayili, lelibhukwana libuye licukatse imininingwane yekuchumana neMphatsilwatiso kanye naSekela  Mphatsilwatiso base-GCIS.

2.    Umsebenti letfunywe wona i-GCIS

Umsebenti Letfunywe Wona i-GCIS lomkhulu kuniketa emasuebuholi kutekuchumana tahulumende kanye nekuhlelembisa luhlelo lwekuchumana lwahulumende lolucinisekisa kutsi ummango uyatiswa ngetinchubomgomo, emacebo netinhlelo tahulumende.

Umbono: Kuba ngumtsambo lovelele kutekuchumana tahulumende.

Lesikusophile: Kuniketa umsebenti lonebuchwepheshe, kubeka nekugcugcutela kutfotjelwa kwemazinga ekwenta indlela yekuchumana tahulumende lesebentako; nekuhamba embili ekwenteni umlayeto wahulumende lovakalako ebantfwini kanye nekuticalela kwatisa ummango ngetinchubomgomo, emacebo, tinhlelo takhe kanye naloko laphumelele kukufeza hulumende.

2.1    Emacadzi e-GCIS

I-GCIS yakheke ngendlela yekutsi  ikwati kufeza umsebenti letfunywe wona njengaloku wendlalwe ngenhla. Inemaphiko kumbe bacondzisinhloko labali-15:

2.1.1    Imikhicito Netinkhundla
2.1.2    Kutsengisa Nekusabalalisa
2.1.3    Inchubomgomo Nelucwaningo
2.1.4    Timali, Kuphatfwa Kwekutsengwa Kwetinsita  Nemisebenti Yekwelekelela
2.1.5    Tekucashwa Nekunakekelwa Kwebasebenti
2.1.6    Kuphatfwa Kwelwatiso Netheknoloji
2.1.7    Kuphatfwa Kwemphahla Netakhiwo
2.1.8    Lihhovisi Lekuhlela Ngekwelichinga Nekuphatfwa Kwetinhlelo
2.1.9    Kucecesha NeKutfutfukisa
2.1.10    Kuphatfwa Kwabodlelandzawonye: Umkhakha Wetemnotfo Nekucasha; Kutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti; Bulungiswa, Kuvimbela Bugebengu Nekuphepha; Kubambisana Kwemave Emhlaba, Kuhweba Nekuphepha
2.1.11    Kuphatfwa Kwabodlelandzawonye: Kutfutfukiswa Kwebantfu; Kuvikelwa Kwenhlalakahle Nekutfutfukiswa Kwemmango; Kubusa Nekuphatsa
2.1.12    Kuchumanisa Tifundza Nasekhaya
2.1.13    Kukhulumisana Nebetindzaba
2.1.14    Kukhangisa Nekutsenga Sikhala Kubetindzaba
2.1.15    Luhlolomabhuku Lwangekhatsi

2.2    Inchazelo leyenabile ngemisebenti

2.2.1    Luhlolomabhuku lwangekhatsi lwentelwe kwenta ncono tinchubo tekucapha lokungahle kube yingoti, tekulawula nekubusa.

2.2.1    Ligala:  kuhlelembisa kanye nekusabalalisa

Ligala Lekuhlelembisa kanye Nekusabalalisa lihlelembisa kwakhiwa nekusetjentiswa Kwelichinga Lekuchumana Lavelonkhe.

Imisebenti yaleLigala ngulena:

  • kwenta lucwaningo lwekubuka kutsi hulumende angawufaka njani umoya lokutidzingo kutekuchumana emmangweni
  • kulandzelela indlela betindzaba lababika ngayo tinhlelo tahulumende macondzana netekuchumana
  • kuletsa kweluleka ngekwelichinga ngalesikhatsi  kuhlolwa futsi kuhlatiywa tindzaba letibhalwe emaphepheni naletikhishwa ngemishini yagezi kutewufaka sandla ekwetfuleni tekuchumana tahulumende lokusezingeni lelisetulu nangesikhatsi lesifanele
  • kutfutfukisa imikhicito/tinkhundla tekuchumana kanye naloko lokucuketfwe
  • kutsenga sikhatsi sekukhangisa kanye/kumbe sikhala lesidzingekako sekukhangisa imikhankhaso yahulumende  leyimphumelelo
  • kuniketa lucecesho  kutekuchumana nasekutfutfukisweni kwemakhono kubachumanisi bahulumende.

LeLigala lakhiwe ngulabacondzisinhloko labalandzelako:

  • Imikhicito Netinkhundla
  • Inchubomgomo Nelucwaningo
  • Kutsengisa Nekusabalalisa

A    Imikhicito Netinkhundla ibukene netinkhundla tekuchumana letinyenti letehlukahlukene letakhiwe futsi letisetjentiswa yi-GCIS. Letinkhundla tiyincenye yekutibophelela kwetfu  ekwenteni bantfu baseNingizimu Afrika kanye nalabatsintsekako labakuletinye tindzawo bahlale banelwati ngetinchubomgomo nalokunye lakwentako hulumende kanye nematfuba lavelako kuletinhlelo lavelela takhamiti, emabhizinisi kanye nalabanye labasebentisana naye.
B    Inchubomgomo Nelucwaningo kwenta lucwaningo lwekubuka kutsi hulumende angawufaka njani umoya kuloko lokutidzingo kutekuchumana emmangweni kanye nekulandzelela indlela betindzaba lababika ngayo tinhlelo tahulumende macondzana netekuchumana.
C    Kutsengisa Nekusabalalisa kucinisekisa kutsi i-GCIS inemachinga lashay‘emhlolweni ekutsengisa nekusabalalisa yonkhe imikhicito netinkhundla tayo.

2.2.2    Ligala: kuhlelwa kwekusebentisana kutinhlaka tahulumende  nekuphatfwa kwalabanelivi

Ligala Lekuhlelwa Kwekusebentisana Kutinhlaka Tahulumende Nekuphatfwa Kwalabanelivi liniketa buholi neteluleko tangekwelichinga etinhlelweni tekuchumana kuhulumende wesifundza newasemakhaya. Inhloso yalo kucinisa luhlelo lwetekuchumana lwahulumende nekwenta kusebente kuchumana lokutfutfukisako ngekusebentisa tekuchumana lokungenatihibe ngebudlelwane lobuphilile balabanelivi nebalingani; kanye nekucinisekisa kutsi ummango uyatiswa ngetinchubomgomo nangetihnlelo tahulumende kutewenta ncono timphilo tebantfu.

Imisebenti yaleLigala ngulena:

  • kuniketa buholi bangekwelichinga kutekuchumana tahulumende
  • kucinisa nekuphatsa luhlelo lwekuchumana tahulumende wonkhe kute tisebente ngekufana nangalokushay‘emhlolweni 
  • kwakha bulingani nalabo labanelivi ngalesikhatsi kusetjentelwa kuphumelelisa liphupho le-GCIS

LeLigala lakhiwe ngulabacondzisinhloko labalandzelako:

  • Kuchumanisi Tifundza Nasekhaya
  • Kukhulumisana Nebetindzaba
  • Kuphatfwa Kwabodlelandzawonye: Bodlelandzawonye beMkhakha Wetemnotfo Nekucasha; Kutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti; Tebulungiswa, Kuvimbela Bugebengu Nekuphepha;  Kubambisana Kwemave Emhlaba, Kuhweba Nekuphepha
  • Kuphatfwa Kwabodlelandzawonye: Bodlelandzawonye beKutfutfukiswa Kwebantfu; Kuvikelwa Kwenhlalakahle Nekutfutfukiswa Kwemmango; Kubusa Nekuphatsa

A    Kuchumanisa Tifundza Nasekhaya (P&LL) kuniketa buholi bangekwelichinga lapho kuhlangana khona tekuchumana tahulumende wavelonkhe netinhlelo tekuchumana tetifundza. Umcondzisi Lomkhulu uphetse emahhovisi etifundza layimfica kanye  neluphiko lwebacondzisi ehhovisi lavelonkhe.
B    Kukhulumisana Nebetindzaba kuhola futsi kucondzise kukhulumisana nekuchumana emkhatsini wahulumende nabetindzaba. Lolobalulekile emsebentini lebatfunywe wona kugcugcutela nekwenta kutsi betindzaba bevisise injongo yahulumende kwakha simo lesikhutsata kutsi takhamuti letisukumela tintfo  naletikhulumako; letinelwati, letihlakaniphile, letitatikotindzaba tepolitiki naletitetsembako ekusukumeleni emalungelo ato ekutfola tinsita letitifanele.
C    Kuphatfwa Kwabodlelandzawonye: Umkhakha Wetemnotfo Nekucasha; Kutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti; Tebulungiswa, Kuvimbela Bugebengu Nekuphepha; Kubambisana Kwemave Emhlaba,  Kuhweba neKuphepha kuniketa teluleko tetekuchumana kubodlelandzawonye nekwesekela kwangekwelichinga ematikweni. Kwenta kutsi kutfutfukiswe emasu etekuchumana laphuma kuKhabhinethi. Labodlelandzawonye babuye futsi banikete bachumanisi inkhundla lapho batawuhlela khona bahlanganyele nalapho batakwenta khona ngalokuhlanganyele kutsi kusebente tinhlelo tahulumende.
D     Kuphatfwa Kwabodlelandzawonye: Kutfutfukiswa Kwebantfu; Kuvikelwa Kwenhlalakahle Nekutfutfukiswa Kwemmango; ; Kubusa Nekuphatsa kuniketa teluleko tetekuchumana kubodlelandzawonye nekwesekela kwangekwelichinga ematikweni. Kwenta kutsi kutfutfukiswe emasu etekuchumana laphuma kuKhabhinethi. Labodlelandzawonye babuye futsi banikete bachumanisi inkhundla lapho batawuhlela khona bahlanganyele nalapho batakwenta khona ngalokuhlangene kutsi kusebente tinhlelo tahulumende.

2.2.3    Ligala: Imisebenti yekwelekelela kuphatfwa kwenhlangano

Ligala Lemisebenti Yekwelekelela Kuphatfwa Kwenhlangano  liphetse leyo misebenti yekusekela leniketwa baphatsi bemsebenti wa-onkhe malanga. 

Leligala linalabacondzisinhloko labalandzelako:

  • Tetimali, Kuphakelwa Kwetinsita Nemisebenti  Yekwelekelela,
  • Tebasebenti
  • Kuphatfwa Kwelwatiso Netheknoloji
  • Kuphatfwa Kwemphahla NetakhiwoKuhlela Ngekwelichinga Nekuphatfwa Kwetinhlelo
  • Kucecesha Nekutfutfukisa

A    Tetimali, Kuphakelwa Kwetinsita Nemisebenti Yekwelekelela kuniketa buholi bangekwelichinga ekuphatfweni kwetimali  nasekuphatfweni kwekutsengwa kwetinsita.
B    Tebasebenti tiniketa buholi bangekwelichinga ekusetjentisweni kwelichinga lekuphatfwa kwetebasebenti kulelitiko .
C    Kuphatfwa Kwelwatiso Netheknoloji kuniketa kweluleka lokunelichinga lokumayelana nekuphatfwa kwelwatiso netheknoloji e-GCIS.
D    Kuphatfwa Kwemphahla Netakhiwo kubukene nekutsengelwa  kwe-GCIS emahhovisi.
E    Kuhlela Ngekwelichinga Nekuphatsa Kwetinhlelo kuniketa imisebenti yekuphatfwa ngekwelichinga kwalenhlangano ngekuhambisana neMtsetfo Wekuphatfwa Kwetimali Tahulumende (PFMA) naleminye imitsetfo lehambisana naloko. Kuphindze kubukane nekuniketa umsebenti wekuphatsa umklamo losezingeni lelisetulu ekwenteni ncono kusebenta ekuphumeleliseni umsebenti letfunywe wona i-GCIS.
F    Kucecesha Nekutfutfukisa kutfola tidzingo tekuceceshwa nekutfutfukiswa tebachumanisi bahulumende ngekulandzela lichinga letekuchumana lavelonkhe, tinchubomgomo tahulumende netinjongo tonkhe tekuchumana tahulumende. Umcondzisi Lomkhulu uphindze atfutfukise emakhono ngekhatsi kulelitiko kanye nekuphatseka kahle  kwebasebenti, kulingana ngekwebulili, kuphatfwa kwetindzaba talabakhubatekile netinhlelo telusha.

2.2.4    Ligala: i-ejensi yemsebenti wetekuchumana

Ligala le-ejensi Yemsebenti Wetekuchumana liniketa i-ejensi yekutsengisa neyekukhangisa lengabiti imali lesetulu naleshay’emhlolweni leyenta kutsi kufinyeleleke kuyo futsi kutsengwe tinsita tekuchumana letikhetsiwe egameni lahulumende.

A    Kukhangisa Nekutsenga Sikhala Kubetindzaba kuniketa imisebenti yekutsenga sikhala kubetindzaba ngalokuhlangene kanye netekukhishelwa kwahulumende wonkhe wavelonkhe kwetikhangiso kubetindzaba, kucinisekisa tekuchumana lokuvakala kahle, lokutsatsela etulu timvo tebantfu nalokungabiti kakhulu etinhlelweni tahulumende.

2.2.5    Luphiko lwebucondzisi lolukhulu: luhlolomabhuku lwangekhatsi

A    Luhlolomabhuku Lwangekhatsi sicinisekiso lesitimele nalesingavuni muntfu kanye nemsebenti wekubonisana lowentelwe kwengeta sisindvo  nekwenta ncono imisebenti leyentiwa yi-GCIS.

Sakhiwo Salabaphetse e-GCIS

3.            Imininingwane yemphatsilwatiso

Umphatsi Lomkhulu nguMphatsilwatiso ngekumisa kwe-PAIA, 2000. I-GCIS inamunye Sekela Mphatsilwatiso:

Umphatsilwatiso: Mk Phumla Williams

 

Likheli leliposi:                   Private Bag X745

                                                PRETORIA

                                                0001

Likheli lemgwaco:            1035 Francis Baard Street

Tshedimosetso House

Hatfield

Pretoria

0028                                                                                          

I-imeyili:phumla@gcis.gov.za

Lucingo:012 473-0236

Ifekisi:012 325-3020

Makhalekhukhwini:083 501 0139

Lisekela Mphatsilwatiso: Mnu Keitumetse Semakane

Lucingo:012 473-0128

Ifekisi:012 326-7447

Makhalekhukhwini:079 696 1826

I-imeyili:keitu@gcis.gov.za

4.            Libhukwana lelichazako lekhomishini yemalungelo eluntfu yaseningizimu Afrika (SAHRC) ngekusetjentiswa kwe-PAIA, 2000 [sigaba seli-14 (1) (C)]

I- SAHRC (emvakwaloku  itawubitwa ngekutsi “iKhomishini”) ngekumisa kweSigaba seli-10 se-PAIA, 2000,  itawubhala libhukwana lelichazako ngekusetjentiswa kwaloMtsetfo. Lelibhukwana lelichazako litawutfolakala kuKhomishini. Noma ngabe nguyiphi imibuto lehambisana nalelibhukwana kufanele icondziswe kuKhomishini ku-:

SAHRC

Private Bag X2700

Houghton

2041

Lucingo:011 877-3600

Ifekisi:011 403-0625

I-imeyili:PAIA@sahrc.org.za

Iwebsayithi: www.sahrc.org.za

5. Inchazelo yetihloko i-GCIS lebeka emarekhodi ato – sigaba seli-14 (1) (D)

5.1          Ngetinjongo tekutsi kukhonakale kufaka sicelo ngekumisa kwaloMtsetfo, tihloko i-GCIS lebeka emarekhodi ato kanye netigaba temarekhodi letibekiwe ngaleso naleso sihloko kungaloluhlobo:

A Imikhicito Netinkhundla

a)            imibiko

b)            emaphephabhuku

c)            lwatiso lolutfolakalako kuwebsayithi ye-GCIS, iwebsayithi Yelwatiso Lwahulumende, iwebsayithi yaVuk’uzenzele newebsayithi Yemisebenti Yahulumende

d)            emadokhumenti enchubomgomo nenchubo

e)            I-South Africa Yearbook kanye ne-Pocket Guide to South Africa.

B Kutsengisa Nekusabalalisa

a)            imibiko

b)            ibhrosha yekutsengisa.

C Inchubomgomo Nelucwaningo

a)            imibiko netitatimende

b)            luhlu lwetintfo letidzingakalako netiphakamiso telucwaningo 

c)            emasethi esilulumniningwane, imibiko netetfulo

d)            Umtsetfo We-ejensi Yekutfutfukisa Tetindzaba Nekwehluka (MDDA), 2002 (Umtsetfo weli-14 wanga-2002)

e)          tinhla temakheli netinombolo telucingo (Luhla Lwemakheli Netinombolo Telucingo Kwahulumende WaseNingizimu Afrika, Luhla Lwemakheli Netinombolo Telucingo Kwalabatsintswako, Luhla Lwemakheli Netinombolo Telucingo Kwebetindzaba Nemilandvomsebenti)

f)             imibiko yalokuphume etindzabeni kumave emhlaba nalapha ekhaya

g)            tindzaba letiphelele letikhishwe emaphephandzabeni kumave emhlaba nalapha ekhaya

h)            tindzaba letibhalwako tekuchumana nemilayeto lebalulekile.

D Tetimali, Kutsengwa Kwetinsita Nemisebenti Yekwelekelela

a)            silulumniningwane sebaniketelitinsita

b)            emarekhodi netitatimende tetimali

c)            tinchubomgomo netinchubo

d)            Imibiko.

E Tebasebenti

a)            tinchubomgomo, tinchubo nemabhukwana lachazako

b)            Emaphephandzatjana angekhatsi

c)            Lichinga lekuphatfwa kwebasebenti

d)            luhla lwemininingwane yekuchumana nebaphatsilwatiso bakahulumende.

F Kuphatfwa Kwelwatiso Netheknoloji

a)            emadokhumenti enchubomgomo nenchubo.

b)            emabhukwana lachazako.

c)            imibiko.

G Kuphatfwa Kwemphahla Netakhiwo

a)            imibiko.

H Kuhlela Ngekwelichinga Nekuphatfwa Kwetinhlelo

a)            emadokhumenti emiklamo

b)            imibiko.

c)            Libhuwana Lelichazako  Lemklamo

d)            Luhlelo Lwekuchumana Lwahulumende

e)            emadokhumenti emachinga.

I               Kucecesha Nekutfutfukisa

a)            imibiko

b)            lichinga lekutfutfukisa tisebenti.

J              Kuphatfwa Kwabodlelandzawonye

a)            emachinga etekuchumana

b)            imilayeto lebalulekile.

K             Kuchumanisa Tifundza Nasekhaya

a)            imibiko

b)            Emachinga Etikhungo Tekunakekela i-Thusong

c)            emachinga netintfomsebenti kwekutfutfukisa tekuchumana

d)            tintfomsebenti tekukhutsata nekutsengisa

e)            I-Government Communicators’ Handbook.

f)             tilulumininingwane tebachumanisi

g)            emachinga etekuchumana.

L              Kukhulumisana Nebetindzaba

a)            emaphephandzatjana

b)            emachinga etekuchumana

c)            emachinga etetindzaba

d)            silulumininingwane sebetindzaba.

M            Kukhangisa Nekutsenga Sikhala Kubetindzaba

a)            kukhishwa (lokubhaliwe)

b)            tikhangiso netinhleloletisakatwako

c)            imisebenti yekutsengisa nekusabalalisa

d)            imibiko yetikhala letitsengwa kubetindzaba

e)            imibiko

f)             imifanekiso yetitfombe naletfwetjuliwe.

N             Luhlolomabhuku Lwangekhatsi

a)            imibiko.

5.2          Emarekhodi latfolakala ngalokutentakalelako – sigaba seli-14 (1) (E)

Lwatiso lolukhona kuwebsayithi ye-GCIS, www.gcis.gov.za, luyavetwa ngaphandle kwekulucela. Leminye imikhicito yelwatiso nalokunye lokuvetwa ngaphandle kwekukucela kufaka ekhatsi loku:

  • imibiko
  • tincwajana
  • emaphephandzatjana
  • tintfo tekutsengisa
  • emaphosta
  • emaphamflethi
  • emapheshana ekukhangisa

5.3          Inchubo yekufaka sicelo

a.            Kuvumela noma kwala sicelo

  • Umfakisicelo kufanele avunyelwe kutfola lirekhodi lemtimba wahulumende uma:
  • umfakisicelo ahambisana nako konkhe lafanele kutsi akwente ngekwenchubo lokukuloMtsetfo lokumayelana nesicelo sekutfola lelo rekhodi
  • kutfola lelo rekhodi kungakalelwa nganoma ngusiphi sizatfu sekwalela lesishiwo kuloMtsetfo.

b.            Ulitfola njani lirekhodi

  • Umfakisicelo kufanele asebentise lifomu (Lifomu A) lelashicilelwa Kumculu Wahulumende  (Satiso Sahulumende R187 samhla tili-15 Indlovana 2002).
  • Umfakisicelo kufanele aphindze asho uma adzinga ikhophi yelirekhodi, noma afisa kubuka lelirekhodi emahhovisi aka-GCIS. Uma kungenjalo, nangabe lelirekhodi lingasiyo idokhumenti leliphepha, lingabukwa  ingaloluhlobo umfakisicelo latakube ayifune ngalo, uma loko kunekwenteka. 
  • Nangabe umfakisicelo afuna lirekhodi leliluhlobo lolutsite (sib. Ikhophi yeliphepha, ikhophi ye-elekhtroniki, njl), kufanele-ke aniketwe lelo rekhodi lingalolo luhlobo. Loku kutakuba njalo, ngaphandle kwekutsi kwenta njalo kungaphazamisa ngalokungakafaneli ekusebenteni kwalowo mtimba wahulumende lekukhulunywa ngawo, noma kwente umonakalo kulelo rekhodi, noma kunyatsele emalungelo emnikati walelirekhodi nangabe kungesiwo Umbuso. Nangabe, ngetizatfu letivakako, lirekhodi lingatfolakali ngeluhlobo lolufuneka ngalo kodvwa litfolakala ngalolunye luhlobo, imali lekhokhwako kufanele ibe yeluhlobo lwelirekhodi umfakisicelo lalifune ngalo ekucaleni.
  • Nangabe, ngetulu kwemphendvulo lebhaliwe yesicelo sekutfola lirekhodi, umfakisicelo afisa kutsi ngalesincumo nganoma nguyiphi lenye indlela, sib. ngelucingo, loko kufanele kushiwo.
  • Nangabe umfakisicelo acela lolwatiso egameni lalomunye muntfu, kumele kushiwo kutsi lolowenta sicelo usenta njengabani.
  • Nangabe umfakisicelo angakwati kufundza noma kubhala, noma anekukhubateka, sicelo singentiwa ngemlomo.  Umphatsilwatiso kufanele-ke kutsi agcwalise lifomu egameni lalowo mfakisicelo futsi amnike ikhophi yelifomu leligcwalisiwe.

c.             Timali letikhokhwako tesicelo nekwatisa ngesincumo sekutfola lwatiso

  • Umfakisicelo lofuna imvumo yelirekhodi lelinelwatiso lolumayelana naye matfupha asikho sidzingo sekutsi akhokhe imali yesicelo. Labanye bafakisicelo kumele bakhokhe  imali yesicelo lengema-R35.
  • Umphatsilwatiso kufanele atise umfakisicelo (lomunye ngaphandle kwalotentela yena matfupha sicelo) ngesatiso, acele umfakisicelo       kutsi akhokhele imali yisicelo lemisiwe (nangabe ikhona) kanye nesibambiso (nangabe sikhona) ngembi kwekuchubeka nekusebenta sicelo.
  • Umfakisicelo angafaka sikhalo sangekhatsi, lapho kufanele khona, noma sicelo enkantolo sekuphikisana nekumikiswa noma kukhokhelwa kwalemali.
  • Emva kwekuba umphatsilwatiso asasentile sincumo ngesicelo, umfakisicelo kufanele atiswe ngalesincumo ngekwendlela umfakisicelo lacele kutsi atiswe ngayo.
  • Nangabe sicelo sivunyiwe, umfakisicelo kufanele akhokhe lenye imali ngetulu yekukhicita kabusha nekufuna kanye nekulungisa lolo lwatiso, ikhokhelwe noma ngusiphi sikhatsi ledzingekalako lesingetulu kwemahora labekiwe ekufuna nekulungiselela lirekhodi kutsi livetwe ebaleni.
  • Kutfolakala kwelirekhodi kutawugodlwa kudzimate kukhokhwe tonkhe timali lekufuneka tikhokhwe.

6. Emakhambi lakhona ekulungisa nangabe kwenteke tento letitsite noma kwehlulekiwe kwenta tento letitsite

Letinchubo letilandzelako tikhona kutsi bantfu babike noma balungise tento letingahambi kahle, letingetinhle noma letingekho emtsetfweni noma tintfo letingakentiwa yi-GCIS noma ngutiphi tisebenti tayo:

a.            Tinchubo tekubika noma tekulungisa

  • Emakhambi ekulungisa mayelana netento noma kwehluleka kwenta tento letitsite ngekumisa kwe-PAIA, 2000: Umtimba wetikhalo wangekhatsi ngetinjongo taloMtsetfo yiNdvuna. Nasewuwahambe wawacedza onkhe emakhambi etikhalo angekhatsi waze wagabeka, ungafaka sicelo enkantolo (sigaba sema-78 – 82).
  • Sisebenti sahulumende singafaka sikhalo sekuphatfwa kabi noma sikhalo kutsi siphenywe yiKhomishini Yemisebenti Yahulumende mayelana nesento noma intfo lengakentiwa (Sigaba sema-35 seMtsetfo Wemisebenti Yahulumende, 1994 [Umtsetfo 103 wanga-1994]).
  • Umuntfu angasebentisa emakhambi asemsebentini mayelana netento noma tintfo letingakentiwa  kwasemsebentini, njengekuphikisana  ngemalungelo (Umtsetfo Wemisebenti Yahulumende, 1994, neMtsetfo Webudlelwane Betemsebenti, 1995 [Umtsetfo 66 wanga 1995]).
  • Umuntfu angafaka sikhalo kumhloli wetemsebenti mayelana nanoma ngukuphi kwephulwa kweMtsetfo Wetimeko Letisisekelo Tekucashwa, 1997 (Umtsetfo 75 wanga-1997) Sigaba 78(1)(a), noma Umtsetfo Wekucashwa Ngalokulinganako, 1998 (Umtsetfo 55 wanga-1998) Sigaba 34(e) lokutsiwa kwentekile.
  • Umuntfu angafaka sikhalo kuMvikeli Wesive mayelana nesento lesingekho emtsetfweni noma sento noma intfo lengakentiwa  (Umtsetfosisekelo neMtsetfo Wemvikeli Wesive, 1994 [Umtsetfo 23 wanga 1994]) lokusolelwako.
  • Umuntfu angafaka sikhalo Ku-SAHRC mayelana nesento noma lokusolwa kutsi kwephula noma  kufaka engotini noma nguliphi lilungelo lelisisekelo (Umtsetfo Wekhomishini Yemalungelo Eluntfu, 1994 [Umtsetfo 54 wanga-1994]).
  • Kuze uvikeleke ekutiphindziseleni ngesimanga sekuvetwa ebaleni lokumayelana nekutiphatsa ngalokungekho emtsetfweni noma lokungahambi kahle kwemcashi noma umuntfu losebenta naye, lomuntfu lokukhulunywa ngaye angalandzela tinchubo tekuveta ebaleni letikuMtsetfo Wekuveta Ebaleni Ngalokuvikelekile, 2000 (Umtsetfo 26 wanga-2000).
  • Umuntfu angasebentisa lamanye emakhambi lasemtsetfweni lanjengekutsatsa tinyatselo tekubuyeketwa betemajaji kwesinyatselo lesitsetfwe ngumbuso  ngekumisa kweMtsetfo Wekukhutsata Kuphatsa Lokunebulungiswa, 2000 (Umtsetfo 3 wanga-2000).

b.            Lamanye emakhambi lasekelako

  • Umuntfu angacela tizatfu ngesinyatselo lesitsetfwe ngumbuso  ngekumisa kweMtsetfo Wekukhutsata Kuphatsa Lokunebulungiswa, 2000 (Sigaba sesi-5).
  • Umuntfu angacela kutfola emarekhodi elitiko lahulumende noma lomunye umtimba wahulumende ngekumisa kwe-PAIA, 2000 (Sigaba seli-11).

c.             Sibopho sekubika

Sisebenti sahulumende, nasenta imisebenti yaso lesemtsetfweni, siboshelelwe ngekumisa kweNdlela Yekutiphatsa kubika kulabasemtsetfweni labafanele, kukhwabanisa, inkhohlakalo, kucashana ngebuhlobo, kuphatsa ngendlela lengasiyo kanye nanoma ngusiphi lesinye sento lesisephulomtsetfo noma lesicekela phansi intfo lenhle emphakatsini. Sisebenti lesehluleka kutfobela loku sinelicala lekungatiphatsi kahle. (Simiso B.3 na-C.4.10 seSahluko 2 seTimiso Temsebenti Wahulumende, 2001)

  • Ngumtfwalo walowo nalowo mchashi nesisebenti kuveta ebaleni bugebengu nalokunye kutiphatsa lokungahambi kahle emsebentini nako kusekela Umtsetfo Wekuveta Ebaleni Ngalokuvikelekile, 2000 (Sendlalelo).

 

 

TIMALI LETIMISIWE LETIKHOKHELWA IMITIMBA YAHULUMENDE

INCENYE YESI-II YESATISO SELI-187 KUGAZETHI YAHULUMENDE MHLA TILI-15 INDLOVANA 2002

 

 

1.

Imali lekhokhelwa ikhophi yelibhukwana lelichazako njengaloku kubukelelwe kuSimiso 5(c) ngu-R0,60 leyo naleyo fothokhophi yelikhasi le-A4 bukhulu noma incenye yaloko.

 

2.

Timali letikhokhelwa kukhicita kabusha lekukhulunywe ngato kuSimiso 7(1) tingaloluhlobo:

a)      leyo naleyo fothokhophi yelikhasi le-A4 bukhulu noma incenye yaloko

b)       oleyo naleyo khophi leshicilelwe yelikhasi le-A4 bukhulu noma incenye yaloko legcinwe kungcondvomshini noma lengalolunye luhlobo lolufundzeka ngekwe-elekhthroniki noma ngemshini

c)       ikhophi yeluhlobo lolufundzeka ngangcondvomshini ku:

(i) lucwecwana lolungcivitiwe (CD)

d)      (i) imifanekiso lebukwako lebhaliwe ngemshini, likhasi le-A4 bukhulu noma incenye  yaloko
(ii) ikhophi yetitfombe letibukwako

e)      (i) bhalwa ngemshini kwelirekhodi lelilalelwako, likhasi le-A4 bukhulu noma incenye yaloko
(ii) ikhophi yelirekhodi lelilalelwako

 

 

R0,60

 

R0,40

 

 

 

 

 

R40,00

 

R22,00

R60,00

 

R12,00

R17,00

3.

Imali yesicelo lekhokhwa ngulowo nalowo umfakisicelo, lomunye ngaphandle kwalotentela yena matfupha sicelo, lekukhulunyw ngaye Kusimiso 7(2) ngu

 

 

R35,00

4.

Timali tekutfola lwatiso letikhokhwa ngumfakisicelo lekukhulunyw ngaye Kusimiso  7(3) tingaloluhlobo:1) a. leyo naleyo fothokhophi yelikhasi le-A4 bukhulu noma incenye yaloko

b. leyo naleyo khophi yelikhasi le-A4 bukhulu lelishicilelwe noma incenye yaloko legcinwe kungcondvomshini noma ngalolunye luhlobo lolufundzeka ngekwe-elekhthroniki noma ngemshini -

c.ikhophi lengeluhlobo lolufundzeka  ngangcondvomshini ku:
(i) lucwecwana lolungcivitiwe (CD)

d. (i) imifanekiso lebukwako lebhalwe phansi , likhasi le-A4 bukhulu noma incenye  yaloko
(ii) ikhophi yemifanekiso lebukwako

e. (i) lirekhodi lelilalelwako lelibhalwe ngemshini, likhasi le-A4 bukhulu noma incence yaloko(ii) ikhophi yelirekhodi lelilalelwako

f. Kufuna nekulungiselela lirekhodi kutsi livetwe ebaleni, R15,00 lelo nalelo lihora noma incenye yelihora, kungafaki lihora lekucala, lokudzingakaleka ngalokwetayelekile loko kufuna nekulungiselela.

2)    Ngetinjongo teSigaba 22(2) saloMtsetfo, kutawusebenta loku lokulandzelako:
a. emahora lasitfupha kutakuba ngemahora latakube kwendlulwe wona ngembikwekutsi kufanele kutsi kukhokhwela sibambiso

b. ngukunye kulokutsatfu kwemali yekutfola lwatiso lekufanele kukhokhwe ngumfakisicelo njengesibambiso.

3) Yimali yekuposa yona lekufanele ikhokhwe ngalesikhatsi kumele kuposelwe umfakisicelo ikhophi yelirekhodi.

 

 

 

R0,60

 

 

R0,40

 

 

 

R40,00

 

R22,00

R60,00

 

R12,00

R17,00  

 

5.    Emafomu lamisiwe ekutfola lirekhodi lemtimba wahulumende

Setsekeletelo B Sesatiso 187 Kugazethi Yahulumende Mhla Tili-15 Indlovana 2002

Lifomu- A
Sicelo Sekutfola Lirekhodi Lemtimba Wahulumende
Sigaba seli-18(1) se-PAIA, 2000
[Simiso sesi-2]

KWEKUSETJENTISWA YI-GCIS

Inombolo yekubekisa:

Sicelo semukelwe ngu:                                                                                                                                 

Sicelo sitfolwe mhla ti:                                                                                                                                  

Inombolo yekubekisa (nangabe ikhona):                                                                                                                             

Imali yesicelo (nangabe ikhona): R                                                                                                                                          

sibambiso (nangabe sikhona): R                                                                                                                                               

imali yekutfola lwatiso: R                                                                                                                                                             

Sincumo:                                                                                                                                                            

                                                                                                                                                                               

                                                                                                                                                                               

 

 

                                                                                                                                               

KUSAYINA KWEMPHATSILWATISO/SEKELA MPHATSILWATISO

 

A. Imininingwane yemtimba wahulumende

Umphatsilwatiso/Sekela Mphatsilwatiso:

B. Imininingwane yemuntfu locela kutfola lirekhodi

 

(a) Imininingwane yemuntfu locela kutfola lirekhodi kufanele irekhodwe ngentasi.

(b)Niketa likheli, i-imeyili ne-/noma inombolo yefekisi eNingizimu Afrika lapho lwatiso kufanele lutfunyelwe khona.

(c) Bufakazi besikhundla salowenta sicelo , nangabe kunjalo, kufanele bufakwe.

 

Emagama laphelele nesibongo:    
Inombolo yamatisi:
Likheli leliposi:
Inombolo yefekisi:
Inombolo yelucingo:
Likheli le-imeyili:
Sikhundla salowenta sicelo, nangabe sentiwe egameni lalomunye umuntfu:

C. Imininingwane yemuntfu sicelo lesentiwa egameni lakhe

 

Lesigaba kufanele sigcwaliswe kuphela nangabe sicelo selwatiso sentiwe egameni lalomunye umuntfu.

Emagama laphelele nesibongo:
Inombolo yamatisi:

D. Imininingwane yelirekhodi

 

(a) Niketa imininingwane lephelele yelirekhodi lelicelwako, kufake ekhatsi inombolo yekubekisa nangabe uyayati, kwentela kutsi lirekhodi litfolakale lula.

(b) Nangabe lesikhala lesiniketiwe singakaneli, sita uchubekele kulenye ifoliyo bese uyetsekeletela kulelifomu. Umfakisicelo kufanele asayine onkhe emafoliyo langetiwe.

 

1. Inchazelo yelirekhodi noma incenye lengumacondzana yelirekhodi:
2. Inombolo yekubekisa, nangabe ikhona:
3. Nobe nguyiphi leminye imininingwane yelirekhodi:

E. Timali letikhokhwako

 

(a) Sicelo sekutfola lirekhodi, lelinye lekungesilo lelicuketse lwatiso lolumayelana nawe matfupha, sitasetjentwa kuphela ngemuva kwekukhokhwa kwemali yesicelo.

(b) Utawatiswa ngelinani lemali lekudzingeka kutsi likhokhwe njengemali yesicelo.

(c) Lemali lekufanele ikhokhelwe kutfola lirekhodi iya ngeluhlobo lekudzingeka itfolakale ngalo nesikhatsi lesetayelekile lesidzingekalela kufuna nekulungiselela lirekhodi.

 (d) Nangabe ufanelekile kucolelwa kutsi ukhokhe nobe nguyiphi imali lekhokhwako, sita usho sizatfu saloko.

 

Sizatfu sekucolelwa kutsi ukhokhe timali letikhokhwako:

 

F. Luhlobo lotalitfola ngalo lirekhodi

 

Nangabe uvinjelwa kukhubateka kufundza, kubuka noma kulalela lelirekhodi ngaloluhlobo lelitfolakala ngalo lolubonelelwe ku-1 kufika ku-4 la ngentasi, yisho kukhubateka lonako bese uyasho kutsi lelirekhodi lifuneka lingaluphi luhlobo.

 

Kukhubateka:                                                   

                                                                               

                                                                               

Luhlobo lelidzingeka lingiko lirekhodi:

                                                                               

                                                                               

 

 

Phawula libhokisi lekungilo nga-X.

EMAGAMA EKUPHAWULA:

(a) Kusho kwakho kutsi lirekhodi ulidzinga lungaluphi luhlobo kuya ngekutsi lelirekhodi litfolakala lungaluphi luhlobo.

(b) Kutfola lirekhodi neluhlobo lolicele ngalo kungaliwa ngaphansi kwetimeko letitsite. Nakunjalo, utawatiswa nangabe utawunikwa lirekhodi lingalolunye luhlobo.

(c) Imali lekhokhwako kutfola lirekhodi, nangabe ikhona, itawutfolakala kutsi ingumalini nganhlanye nguloluhlobo lecelwe kutsi alibe ngalo.

 

 

1.Nangabe lirekhodi lingeluhlobo lolubhaliwe noma lolushicilelwe

 

Ikhophi yelirekhodi*

 

Kuhlola lirekhodi

 

 

2.Nangabe lirekhodi linemifanekiso lebukwako

(Loku kufaka ekhatsi titfombe, emaslayidi, emavidiyo larekhodiwe, imifanekiso leyentiwe ngungcondvomshini, imidvwebo, njl.)

 

Buka imifanekiso

 

Ikhophi yemifanekiso*

 

Kubhalwa ngemshini kwemifanekiso*

 

 

3.Nangabe lirekhodi linemagama noma lwatiso lokubhaliwe, lolungakhicitwa kabusha lube ngumsindvo

 

Lalela umsindvo locoshiwe (CD)

 

Kubhalwa ngemshini kwemsindvo locoshiwe *

(idokhumenti lebhaliwe noma leshicilelwe)

 

 

4. Nangabe lirekhodi ligcinwe kungcondvomshini noma lolunye luhlobo lolufundzeka ngekwe-elekthroniki  noma ngemshini

 

Ikhophi yelirekhodi leshicilelwe*

 

Ikhophi yelwatiso leshicilelwe lolutsetfwe kurekhodi*

 

Ikhophi lengeluhlobo  lelifundzeka ngangcondvomshini*

(lucwecwana lolungcivitiwe)

 

 

*Nangabe ucele ikhophi yalo noma lirekhodi lelibhalwe phansi(ngenhla), ufisa kutsi lekhophi noma lolokubhalwe phansi kutfunyelwe kuwe?

Kukhokhwa imali yekuposa.

YEBO

CHA

 

 

Caphela kwekutsi nangabe lelirekhodi lingatfolakali ngelulwimi lolufunako, ungasalitfola    ngelulwimi lirekhodi lelitfolakala ngalo.

Nguluphi lulwimi lebewungalifuna ngalo lirekhodi?

 

 

G. Satiso sesincumo mayelana nesicelo sekutfola lirekhodi

 

Utawubhalelwa watiswe kwekutsi sicelo sakho sivunyiwe/saliwe. Nangabe ufisa kwatiswa ngalenye indlela, sita uyigagule leyo ndlela ubuye unikete imininingwane ledzingekako kwentela kutsi kutfotjelwe sicelo sakho.

 

Bewungatsandza kwatiswa njani sincumo lesimayelana nesicelo sakho sekutfola lirekhodi?
Kusayinwe mhla ti- (lusuku)

Kusayina Kwemfakisicelo / Umuntfu Sicelo Lesentiwa Egameni Lakhe
Kusayinwe ngesandla futsi kwavunywa nguSekela Mphatsilwatiso waka-GCIS, Mnu. Keitumetse Semakane.

___________________________________
Sekela Mphatsilwatiso: GCIS
Mnu. Keitumetse S. Semakane
LUSUKU: